Tasuta/tasulised õppekohad

Õppimine

2013/2014. õppeaasta sügisel jõustunud kõrgharidusreform ühtlustas kõigi sisseastujate jaoks tasuta kõrghariduse omandamise võimalused.

Jõustunud muudatused õppeasutuste rahastamisel ja õppeteenustasuta õppimisel puudutavad avalik-õiguslikke ülikoole, riigi rakenduskõrgkoole ja Eesti Infotehnoloogia Kolledžit. Erakõrgkoolidele riik üldjuhul tegevustoetust ei eralda, millest tulenevalt peab erakõrgkoolis õppides õppemaksu reeglina ise tasuma.

Vastuvõtutingimused on kõrgkoolide kodulehtedel leitavad tavaliselt pool aastat enne õppetöö algust, seega on piisavalt aega tutvuda konkreetsete sisseastumistingimustega, mille kehtestab iga kõrgkool ise.

Erinevates kõrgkoolides õpetatakse sageli sarnaste nimetustega erialasid. Oluline on arvestada, et ainult õppekava nimetuste alusel ei tohiks valikut teha. Kõrgkoolide kodulehtedel on kirjeldatud, mida seal õpetatakse ja kuidas õppetöö toimub. Ära on toodud ka õppekavad, kust on näha erialade eesmärgid, õpetatavad ained ja õpiväljundid.

Üldjuhul kehtestavad kõrgkoolid sisseastumislävendid, mille ületanud immatrikuleeritakse üliõpilasteks. Näiteks kui õppekava sisseastumislävend on 70 punkti 100-st, immatrikuleeritakse kõik 70 punkti ületanud. Sisseastumislävendi punktide arvestamisel võtab kõrgkool arvesse vastavate riigi- ja vajadusel sisseastumiseksamite tulemusi ning mõnedel õppekavadel ka gümnaasiumi lõputunnistuse keskmist hinnet..

Teatud juhtudel võib kõrgkool kehtestada ka ülempiiri, millest rohkem üliõpilasi vastu ei võeta ja sisseastujatest moodustatakse pingerida. Näiteks võetakse õppekavale vastu 30 parimat sisseastujat. Pingereapõhist vastuvõttu võib õppeasutus kasutada olukorras, kus üliõpilaste rühma suurus on otseselt seotud õppetöö läbiviimise võimalustega (näiteks praktikabaasidega seotud piirangud, õppeklasside mahutavus vms).

Osadele õppekavadele kandideerimiseks tuleb sooritada sisseastumiseksam ning mõnedel õppekavadel on üheks vastuvõtutingimuseks gümnaasiumi lõputunnistuse keskmine hinne.

Õppekava täitmisel saab arvestada ka varasemaid õpi- ja töökogemusi. VÕTA kohta täpsemalt

Õppekavade valiku ja hindamistulemuste kohta vaata täpsemalt SA Archimedese strukturiüksusena tegutseva Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri kodulehelt.


Õppekulude hüvitamine

Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda. Alates teisest semestrist sõltub see, kas üliõpilane peab õppekulusid osaliselt hüvitama või mitte üliõpilase poolt läbitud õppekava mahust ning kõrgkooli kehtestatud tingimustest.


Osaline õppekulude hüvitamine õppekava mittetäitmisel ei puuduta keskmise, raske või sügava puudega isikuid või alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanemat või eestkostjat.

Õpingute eest on õppeasutusel õigus (aga mitte kohustus) nõuda õppekulude hüvitamist juhul, kui:

  • sisseastumisel valitakse osakoormusega õpe;
  • üliõpilane on samalt õppekavalt eksmatrikuleeritud kahe aasta jooksul (2014. aastal sisse astudes peale 31.08.2012), seejuures ei ole oluline, kas õpiti tasuta õppekohal või maksti õppemaksu;
  • üliõpilane on õppinud samal kõrgharidusastmel tasuta (riigieelarvelisel) õppekohal kauem kui õppekava pool nominaalkestust või õpingud lõpetanud ning tema immatrikuleerimisest on möödas vähem kui kolmekordne (integreeritud õppes kahekordne) nominaalkestus.


Õppekulude osalise hüvitamise ülemmäärad ühe ainepunkti kohta on kehtestatud Vabariigi Valitsus määrusega (2013/2014. õppeaastal on see 50 eurot ühe ainepunkti kohta), mille alusel kinnitab õppekulude osalise hüvitamise korra ning konkreetse hüvitamise määra kõrgkooli nõukogu. Nõukogu võib kehtestada õppekoormuse nõudeks ka vähem kui 30 ainepunkti semestris ehk luua tudengite jaoks soodsamad tingimused.

Hüvitise nõudmisel lähtutakse ainepunktide mahust, mis üliõpilasel on vajaka ning õppeasutuse nõukogu kehtestatud korrast. Õppetasu makstakse seni, kuni õpingute käigus sooritatud ainete maht jääb alla tasuta õppimiseks vajaliku mahu. Kui osakoormusega õppima asunud üliõpilane hakkab õppekava täitma täies mahus, ei tohi õppeasutus temalt õppekulude hüvitamist nõuda – ta liigub automaatselt täiskoormusega õppesse.


Võõrkeelsete õppekavade puhul on õppekulude hüvitamise tingimuste ja korra kehtestamine kõrgkooli pädevuses. Nendel õppekavadel võib õppeasutus alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud tudengitelt nõuda õppeteenustasu ka siis, kui üliõpilane asub õppima täiskoormusel ja täidab kumulatiivselt õppekava täies mahus. Samas on ka siin kõrgkoolil õigus, kuid mitte kohustus hüvitamist nõuda.

Enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastelt on kõrgkoolil õigus nõuda õppekulude hüvitamist neile enne 2013/2014. õppeaastat kehtinud tingimustel ja korras ehk vastavalt riigieelarvelistele ja riigieelarvevälise kohtade jaotuseni ja seda kuni 2015/2016. õppeaasta lõpuni. Alates 2016/2017. õppeaastast kohaldatakse kõigile õppeasutuses õppivatele üliõpilastele samu nõudeid – ehk ainepunkti hüvitamine sõltub akadeemilisest edukusest.

allikas: www.hm.ee