Õppetoetused, õppelaen ja stipendiumid

Õppetoetus


Vajaduspõhine õppetoetus

Alates 2013/2014. õppeaastast toetab riik vähemkindlustatud perekondadest pärit tudengeid kõrghariduse omandamisega kaasnevate lisakulude katmisel. Vajaduspõhine õppetoetus on kehtestatud õppetoetuste ja õppelaenu seadusega.

Alates 2016/2017. õppeaastast saavad vajaduspõhist õppetoetust taotleda ka üliõpilased, kes immatrikuleeriti enne 2013/2014. õppeaastat.


  • Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng:
  • ·         kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine;

·         kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 468 eurot.

Doktorantidele vajaduspõhine õppetoetus ei laiene, nemad saavad taotleda doktoranditoetust.


Kuni 24-aastase tudengi perekonnaks on tema vanemad ning alaealised õed, vennad, poolõed ja -vennad ka sel juhul, kui rahvastikuregistris on tudengi elukoha aadress märgitud perekonnaliikmetest eraldi. Näiteks suundub 19-aastane tartlane TTÜ-sse õppima ning kirjutab end sisse ka Tallinna linna. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel võetakse arvesse, et ta kuulub oma Tartus elavate vanematega ühte perekonda. Tudengi pereliikmeteks loetakse samuti kuni 24-aastased õed-vennad, kes omandavad üldkeskharidust statsionaarses õppes ning kutse- või kõrgharidust täiskoormusega nominaalaja piires.Tudengi pereliikmeteks ei loeta tema vanema uut elukaaslast ning tolle lapsi, olenemata sellest, et rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ühtivad.

Kuni 24-aastane tudeng, kes on abielus, lapsevanem või lapse hooldaja, moodustab iseseisva perekonna. Näiteks 22-aastane tudengist lapsevanem, kes elab küll oma vanematega koos ühel aadressil, moodustab sellegipoolest koos oma lapsega iseseisva perekonna.

25aastane ja vanem tudeng on eraldi perekond ning õppetoetuse taotlemisel oma vanemate sissetulekust enam ei sõltu.

Kui üliõpilane on kuni täisealiseks saamiseni olnud suunatudasenduskoduteenusele või perekonnas hooldamisele või talle on määratud eestkostja kuni täisealiseks saamiseni ning ta on esitanud seda tõendavad dokumendid, ei loeta tema perekonnaliikmete hulka tema vanemaid, õdesid, vendi, poolõdesid ja poolvendi.

Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa.

Kui üliõpilane naaseb akadeemiliselt puhkuselt sel samal semestril, mil taotles õppetoetust, jätkatakse maksmist automaatselt puhkuse lõppemise kuule järgneval kuul. Tulles puhkuselt õppetoetuse saamise semestrile järgneval semestril, tuleb esitada uus taotlus.

Õppetoetuse suurus

Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta

kuni 117 eurot

117,01 - 234
eurot

234,01 - 468 
eurot

Õppetoetuse suurus

220 eurot

135 eurot

75 eurot


                                                                                                                                                                                                                                                                                

Õppetoetuse taotlemine


Taotlus tuleb esitada riigiportaalis eesti.ee.

Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust, sellepärast soovitame siiski taotlus esitada semestri esimesel kuul - septembris või veebruaris.

Ühes semestris on võimalik õppetoetuse taotlemise positiivne otsus saada üks kord. Otsus kehtib terve semestri jooksul ning toetuse summa määramisel lähtutakse taotluse esitamise ajahetkel kehtivatest andmetest. Juhul, kui üliõpilane saab semestri jooksul 25-aastaseks, aga on toetuse taotlusele saanud eelnevalt (24-aastaselt) positiivse otsuse, ei ole võimalik enam uut taotlust esitada ega seega ka toetuse summat semestri jooksul muuta.

Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist.

Õppeasutused täiendavad õppekava täitmise andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemis kevadsemestri kohta kuni septembrikuu ning sügissemestri kohta kuni veebruarikuu lõpuni. Õppeasutus saab õppekava täitmise protsendi andmeid muuta kuni vastava kuu lõpuni. Enne taotluse esitamist soovitame pöörduda õppimise andmete kontrollimiseks õppeasutuse poole.

Kui tudeng leiab, et riigiportaalis on viga seoses tema läbitud õppemahuga, peab ta kontakteeruma oma õppeasutusega. Kui süsteemi sisestatud õppekoormus ja -maht ei vasta taotlemise tingimustele, ei ole võimalik õppetoetust saada.

Kui tudeng leiab, et riigiportaalis puuduvad tema perekonnaliikmete ja nende sissetulekute kohta asjakohased andmed, saab ta vastavaid dokumente sinna ise juurde lisada.

Õppetoetuste taotluste menetlustele, mille puhul on vajalik taotleja poolt esitatud andmete täpsustamine või täiendavate dokumentide esitamine või kui andmed on riigiportaali esitatud failidena, lisandub menetlusaeg kuni 10 tööpäeva alates kõikide vajalike andmete esitamisest. Esitatud andmete täpsustamiseks või täiendavate dokumentide esitamiseks on taotlejal aega kuni 15 tööpäeva alates hetkest, mil menetleja teda sellest teavitab. Taotleja poolt vastava kohustuse mittetäitmisel jäetakse taotlust rahuldamata.

Välisriigis õppivad tudengid

Välisriigis õppides ei saa vajaduspõhise õppetoetuse taotlust esitada läbi riigiportaali eesti.ee. Taotlus koos dokumentidega tuleb esitada digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile oppetoetused@rtk.ee või posti teel (Riigi Tugiteenuste Keskus, Sõbra 56, 51013 Tartu).

Vajalikud dokumendid:

  • vajaduspõhise õppetoetuse taotlus;
  • isikut tõendava dokumendi koopia;
  • perekonnaliikmete andmed (Rahvastikuregister) vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seadusele. Esitada tuleb ka õdede, vendade, poolõdede, poolvendade isikut tõendavate dokumentide koopiad. Täisealiste õppivate õdede, vendade, poolõdede, poolvendade puhul tuleb esitada  õppimist tõendav dokument (õppeasutus);
  • perekonnaliikmete 2017. a tulud. Iga pereliikme kohta eraldi väljavõte (Maksu- ja Tolliamet);
  • tõend  täiskoormusega õppimise (edaspidi iga kuu alguses) kohta, sh peab olema märgitud õppetase, tudengi õppekava nominaalaeg (õppeasutus);
  • tõend eelneval semestril täidetud ainepunktide kohta (ei kehti esimesel semestril õppimise kohta),  Õppekava järgi täitmisele kuuluvad ainepunktid (EAP) ja arvestatud ainepunktid (kumulatiivne õppekava täitmise protsent, õppeasutus).

Muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde, notariaalselt kinnitatud tõlget vaja esitada ei ole. Palun esitage dokument koos tõlkebüroo  kinnitusega (pitsat/allkiri).

Õppetoetuse väljamaksmine

Taotluse esitamise kuul makstakse toetus välja seitse päeva pärast taotluse rahuldamist.

Kui tudeng esitab õppetoetuse taotluse kuu viimastel päevadel, hiljem kui seitse tööpäeva enne kuu lõppu, siis makstakse taotluse kuu toetus talle välja järgmisel kuul koos jooksva kuu toetusega.

Semestri teistel kuudel makstakse toetust iga kuu esimese seitsme tööpäeva jooksul.

Kui tudeng on lisanud taotluskeskkonnas täiendavaid dokumente, pikeneb dokumentide menetluse tõttu toetuse väljamaksmine maksimaalselt 10 päeva.

Toetus kantakse tudengi pangakontole, mille numbri ta taotlemisel esitab.

Vajaduspõhine eritoetus

Alates 2014/2015. õppeaasta kevadsemestrist on tudengitel võimalik taotleda vajaduspõhist eritoetust 135 eurot kuus.

Vajaduspõhine eritoetus on mõeldud neile üliõpilastele, kes jäid vajaduspõhisest õppetoetusest ilma põhjusel, et nende varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri, kuid viimasel ajal on sissetulek märkimisväärselt vähenenud.

Alates 2016/2017. õppeaastast on võimalik taotleda vajaduspõhist eritoetust ka üliõpilastel, kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014. õppeaastat.

Vajaduspõhist eritoetust määravad ja maksavad õppeasutused, kes küsivad taotlejatelt vajadusel lisadokumente.

Informatsiooni vajaduspõhise eritoetuse kohta saab õppeasutustest.

Doktoranditoetus

Doktoranditoetust on õigus saada doktorandil:

  • kes on läbinud atesteerimise ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras või kes on esimese aasta doktorant;
  • kui ta õpib doktoriõppes kas täiskoormusega või osakoormusega juhul, kui temalt ei nõuta õppekulude hüvitamist;
  • kes ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.

Doktorandi toetuse suurus on 660 eurot kuus, mida makstakse 12 kuu jooksul aastas. Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel olles.

Lisainfo

Õppelaen

Tingimused õppelaenu taotlemiseks

2018/2019. õppeaastal on õppelaenu maksimaalmäär 2000 eurot.
Õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja –astmel üks kord õppeaasta jooksul.


Õppelaenu on võimalik taotleda kui taotleja:

  • on eesti kodanik või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiv isik;
  • õpingute kestus õppekava järgi on kuus kalendrikuud või enam;
  • on täis- või osakoormusega õppiv üliõpilane Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses või;
  • on kutseõppe tasemeõppes õppiv, keskharidust omav õpilane Eesti kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis või;
  • õpib välisriigis Eesti kõrgkooli või kutseõppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis.
  • Õpilasel ja üliõpilasel on õigus saada õppelaenu 15. septembrist järgmise aasta 1. juunini. Esimese aasta õpilasel ja üliõpilasel on õigus saada õppelaenu 1. oktoobrist järgmise aasta 1. juunini.
  • Õppelaenu väljastavad pangad: Swedbank, SEB pank, LHV pank, Luminor pank, Danske pank, COOP pank.
  • Õppelaenu saamise aluseid, tingimusi ja korda reguleerib Õppetoetuste ja õppelaenu seadus


Tingimused, mil õppelaenu tagasimaksmine peatub

Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal:

  • ajateenistuses viibimise ajaks;
  • ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni;
  • arst-residendil residentuuri lõpetamiseni.


Õppelaenu kustutamine

Õppelaen kustutakse laenusaaja surma või 80-100 % töövõimetuks tunnistamise korral. Neil puhkudel ei nõuta ka laenusaajalt ega tema käendajatelt õppelaenuga seotud kohustuste täitmist. Lisaks kustutatakse õppelaen juhul, kui pärast õppelaenu võtmist tuvastatakse laenusaaja alaealisel lapsel raske või sügav puue. Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumist korraldatakse raske või sügava puudega last pidevalt hooldama ühe vanema õppelaenu puhul.

Õppelaenu kustutamiseks peab laenusaaja pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole ning esitama järgmised dokumendid:

Õppelaenu kustutamise küsimuste korral pöörduda

Riigiga õppelaenu maksegraafiku sõlmimine

Riigiga õppelaenu maksegraafiku sõlmimiseks tuleb täita avaldus.

Maksegraafiku minimaalseks kuusummaks on 50 eurot ning maksimaalseks perioodiks 7 aastat. Kohtuasjade puhul on minimaalne kuusumma 65 eurot, maksimaalne periood samuti 7 aastat.

Allkirjastatud avalduse saab saata posti teel aadressil Sirle Luist, Riigi Tugiteenuste Keskus, riiginõuete osakond, Sõbra 56, 51013 Tartu; faksida numbril 663 8299 või saata digitaalselt allkirjastatuna meiliaadressile sirle.luist@rtk.ee.

Allkirjastamata avaldusi ei ole võimalik menetleda ja need palutakse igal juhul uuesti allkirjastatuna esitada.

Kohtuasjade puhul tuleb avaldusele lisada ka tsiviilasja number.

Stipendiumid


Riik toetab üliõpilasi stipendiumitega, et suunata noorte valikuid, motiveerida väga heade õpitulemuste saavutamist ja soodustada kõrgharidusõpingutes osalemist nii Eesti kui välismaa kõrgkoolides.

Riiklikud stipendiumid

Riiklike stipendiumite maksmine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse määruses „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise tingimused" kehtestatud tingimustel. Riiklikke stipendiume on võimalik taotleda erinevatel kõrgharidusastmetel õppimiseks nii suurepäraste õpitulemustega üliõpilastel kui riiklikult prioriteetsetel erialadel õppijatel. Samuti toetatakse stipendiumiga erivajadustega ning vanemliku hoolituseta noori kõrgharidusõpingutes osalemiseks.

Eesti kõrgkoolides õppijatel on võimalik alates 2014. aasta kevadsemestrist taotleda tulemusstipendiumi. Suurepäraste õpitulemuste eest maksavad tulemusstipendiumit õppeasutused, kellele eraldatakse riigi poolt tegevustoetust. Tulemusstipendiumit on üliõpilasel õigus taotleda alates esimese õppeaasta teisest semestrist ning stipendiumi suuruseks on 100 eurot kuus. Taotlemiseks on vajalik ühendust võtta oma kõrgkooliga.

Eraldi fondid on loodud riiklikult prioriteetsetel erialadel õppijatele – näiteks õpetajakoolituse ja IT eriala tudengitele. Lisaks on võimalik taotleda erialastipendiumi nutika spetsialiseerumise kasvualadega (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside väärindamine) seotud õppekavadel.Stipendiumite määruse kohaselt on erialastipendiumi suuruseks kõrghariduse I ja II astmel 160 eurot kuus.

Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi suurus sõltub üliõpilase puude liigist ja raskusastmest ning on 60-510 eurot kuus. Vanemliku hoolitsuseta kasvanud noorte kõrgharidusõpingute toetamiseks makstakse neile kuus 160 eurot.


Stipendiumid välismaalastele

Eesti riik pakub välisriikidega sõlmitud koostöölepingute alusel stipendiume ka nende riikide üliõpilastele, teadlastele ja õppejõududele Eesti kõrgkoolides õppimiseks, teadustöö tegemiseks ja õpetamiseks. Stipendiume vahendab SA Archimedes.

Riiklik välisriikide üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude stipendiumiprogramm


Stipendiumid välismaal õppimiseks

Lisaks pakutakse eraldi stipendiume üliõpilastele, kes soovivad  õppida väliskõrgkoolis lühiajaliselt või omandada täismahus bakalaureuse, magistri- või doktorikraad mõnes välisriigi tunnustatud kõrgkoolis.  

Kristjan Jaagu stipendiumid

Eesti riik toetab doktorantide ja magistrantide välisriigis õppimist Kristjan Jaagu stipendiumidega, mida on võimalik taotleda erineva kestusega õppeks:

  • kraadiõpe - välisõpingud magistri- või doktoriõppe nominaalkestuse ulatuses;
  • välisõpe - välisõpingud 1-12 kuud;
  • välisõpingud kuni 30 päeva.

Noore õpetlase stipendium

Noore õpetlase stipendiumi eesmärgiks on toetada andekaid Eesti keskkoolilõpetajaid bakalaureusekraadi omandamisel tunnustatud välisülikoolides. Stipendiumiprogramm on loodud eraettevõtjate, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning sihtasutuse Archimedes koostöös.

Välisriikide stipendiumid

SA Archimedes korraldab Eesti riigi poolt välisriikidega sõlmitud koostöölepingute alusel üliõpilas- ja teadlasvahetust. Samuti vahendab SA Archimedes informatsiooni erinevate välisriikide poolt ühepoolselt pakutavate õppimis- ja stipendiumivõimaluste kohta.

Täpsema informatsiooni nii Eesti kui ka välisriikide poolt Eesti üliõpilastele pakutavate stipendiumide kohta leiab SA Archimedese kodulehelt.

Stipendium väliseestlastele

Rahvuskaaslaste programmi stipendiumi eesmärgiks on toetada väliseesti noorte õpinguid Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides ja riiklikes rakenduskõrgkoolides. Toetatakse õpinguid eestikeelse õppekavaga erialadel.


allikas: www.hm.ee