Kuidas valida kooli?

LAPSE KOOLI-OOTUSTELE JA ÕPIHUVILE TEEVAD KARUTEENE NEED VANEMAD, KES LAPSE OSKUSI JA TEADMISI MITMES KOOLIS JÄRELE PROOVIVAD. 

1. Kõigil on õigus pääseda kooli 

Kõikidel koolidel on olemas oma teeninduspiirkonnad. Kohalik omavalitsus võimaldab kõigile antud piirkonnas elavatele lastele koolikohad. Kooli kohta kättesaadav teave (internetist, kooli tutvustavailt voldikuilt, vestlustest tuttavatega jm) huvitegevusvõimalustest, kooli traditsioonidest, õpetajaskonnast peaks lisama kindlustunnet, et kodulähedane kool kas juba ongi kõige parem võimalikest koolidest või võiks selleks saada. 

Vanematel on võimalik kooli arengut hoolekogu kaudu mõjutada, teha ettepanekuid kooli juhtkonnale ja omavalitsusele, et õppeasutus kujuneks lapsevanemate ootustele vastavaks. 

Probleeme võib tulla - kui soovitakse minna teise piirkonna kooli, kui kooli teeninduspiirkonnas on enam lapsi, kui kool suudab vastu võtta (teeninduspiirkonnaks nt terve linn). 

Teise piirkonna kooli pääseb, kui selles on vabu kohti. Nende kohtade olemasolu aga ei pruugi kevadel, kui on kooli valikuks aeg, selge olla. 

2. Millal valida kool oma lapsele ja millest lähtuda? 

Valik tehakse varakevadel, et jätta aeg tutvumiseks kooliga, õpetajaga; õpetajal lapse ja vanemaga. 

Üheks kriteeriumiks kooli valikul võiks olla kodu või vanema töökoha lähedus, et kindlustada lapsele võimalikult lühike (ka ajaliselt), turvaline ja ohutu koolitee. Arvestada tuleb tundide alguse ja lõpuaegasid, et ka koolilapse jaoks oleks päevakava vaheldusrikas, kuid mitte liigselt koormav. 

Esimene õpetaja on edasise õpitee seisukohalt kõige tähtsam isik. Temaga ühise keele leidmine on oluline nii lapsele kui ka vanematele. Oluline on üldmulje koolist – esteetilisus, hubasus, töötajate suhtlemine, käitumine. Lapse loomuliku ja sujuva kooliellu sisseelamise tagavad lapsevanemaga koostöövalmis pedagoogid. Koolis aitavad kohaneda lapsele varasemast tuttav keskkond, lasteaiakaaslased või naabrilapsed, kellega on varem koos oldud, vanemad õed-vennad. Üldjuhul tutvub laps oma piirkonna kooli ja esimese õpetajaga lastaialapsena - piirkonna koolieelses lasteasutuses. 

3. Jõu- ja huvikohane õpe 

Kooli valimisel ei tohiks tähtsustada gümnaasiumi lõputulemusi ja kõrgkoolidesse pääsemist. Tähtis on õpihuvi säilimine, õppe jõu- ja huvikohasus, õppima õppimine. Varased valikud õpingute jätkamise kohta ei pruugi lapse huvi ja võimete seisukohalt õigeks osutuda. Aastate jooksul võivad õpilase huvid ja eelistused muutuda.

Kui erakool pakub midagi niisugust, mida munitsipaalkool pole suuteline pakkuma, kuid peate seda lapse arengu seisukohast väga oluliseks, siis vaagige, kas oodatavad hüved väärivad täiendavaid kulusid. 
Ülelinnalise komplekteerimisega koolid teevad soovijaist valiku. Valiku aluseks on asjaolud, mille pärast kooli omanik ülelinnalist teeninduspiirkonda oluliseks on pidanud. Tavapäraseim on soov pakkuda jõu- ja huvikohast õpet võimekamaile. Kas aga valimismetoodika hindab 7-aastase veel avaldumata võimeid, neid võimeid, mille eelisarendamisele kool on suunatud? Katsetes tublimad võivad olla ka etteõpetatud, kellele hiljem õppimine selles koolis ülejõukäivaks osutub, kes minetavad niiviisi õpihuvi. 

Õpetajale on oluline tutvumisperiood lapsega, et selgitada tema huvid, võimed, erivajadused, koolivalmidus jne. Siis oskab õpetaja sügisel tööd alustada õpilaste huvisid, oskusi, teadmisi ja ootusi arvestades. Tutvumisperioodina toimib ka kooli ettevalmistusrühm või koolieelne aasta lasteaias. 

Allikas: www.hm.ee