Koolivalmidus

Tutvumine kooliga 

Paljudes koolides kutsutakse õpilasi kooliga tutvuma ning samal ajal selgitatakse vestluse abil välja lapse koolivalmidus. Tulevastel 1. klassi õpetajatel on hea, kui nad omavad lapse arengust ülevaadet, see aitab töökava koostada.

Koolivalmiduse väljaselgitamine peab toimuma vanema juuresolekul. Lapsel ei tohiks tekkida hirmutunnet - õhkkond peaks olema heatahtlik ning pingevaba, et saavutataks suhetes maksimaalne avatus. Vestluse eesmärk on teada saada, mis last huvitab, mida laps juba teab ja oskab.

Nendes vestlustes ei hinnata last, vaid senise arengu ja koolivalmiduse kujunemise protsessi. Pedagoog ei ole arst, psühholoog, logopeed, sotsiaaltöötaja. Areng on enam aimamisi kirjeldatav kui selgelt mõõdetav.

Mis on koolivalmidus, mida selle kujunemise hindamisel vaadeldakse 
Koolivalmidus on lapse valmisolek õpitegevuse alustamiseks, mis väljendub lapse soovis õppida, omandada uusi teadmisi, jälgida ja täita täiskasvanu selgitusi, korraldusi.

Koolivalmidust vaadeldakse läbi 3 arenguaspekti: füüsilise, sotsiaalse ja vaimse.

Lapse tervisest, füüsilisest arengust saab vanem tagasisidet perearstilt või lastearstilt. Sellest oleneb lapse koormustaluvus ja töövõime. Laps peab taluma koolipäeva ja koolitee pikkust, jaksama kanda koolikotti. Olulised on lapse liikumisaktiivsus ja vastupidavus, erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal, oskus valitseda oma liigutusi ja liikumist, motoorne areng jne. 

Koolivalmiduse vaimse aspekti puhul on oluline: 

    vaatlusoskus (oskus kuulata, uurida, koondada tähelepanu ka igavamale tegevusele); 

      tajude diferentseeritus ja mõtestatus (oskus eristada olulisi tunnuseid ebaolulistest); 

        kujutlused ruumist (all, üleval, peal, kohal, ees, taga, kõrval, vahel) ja ajast (eile, täna, homme, nädalapäevade nimetused, aastaaegade tunnused); 

          oskus järjestada esemeid suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi 

            oskus anda esemetele, nende tunnustele ühine nimetus (üldnimede osakaal sõnavaras), jutustada oma lemmiktegevusest või sündmusest, pildi ja/või saripildi järgi

              kõne ja väljendusoskus (oskus seotult ja arusaadavalt kirjeldada tuttavate esemete ja nähtuste omadusi, anda edasi oma mõtteid, selgitada olukordi)

                tähelepanu koondamine (katkestamata tegevus vähemalt 10 minuti jooksul)

                Sotsiaalse koolivalmiduse näitajateks on:

                  lapse soov õppida, omandada uusi teadmisi, so. motivatsiooniline valmisolek õppetööks;

                    täiskasvanu korraldustest, juhistest aru saamine ja täitmine;

                      kollektiivis kaaslastega arvestamine ning koos tegutsemise oskus;

                        püüdlus alustatud tegevust lõpuni viia;

                          kohanemisvõime;

                            toime tulemine eneseteenendamisega;

                              tahtelise käitumise elemendid.

                              Et kooliaeg kujuneks rõõmurohkemaks, on hea, kui laps vähemalt viimasel aastal enne kooli käiks kas lasteaias või kooli ettevalmistusrühmas.

                              Allikas: www.hm.ee