Hindamine kõrgharidustaseme õppes
Alates 2009/2010. õppeaastast kohaldatakse Eesti kõrghariduses Euroopa
ainepunktisüsteemi, mille rakendamine on seotud üleminekuga
õpiväljunditepõhistele õppekavadele. Õpiväljundipõhiste õppekavade
rakendamisega seoses muudeti ka hindamissüsteemi õpiväljundite
saavutatuse hindamiseks ja kehtestati uus hindamismäärus (
Haridus-
ja teadusministri 27.10.2009 määrus nr 71 Ühtne hindamissüsteem
kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise
tingimustega). Positiivse hinde saamise aluseks on vajalik omandada
õpiväljundid vähemalt miinimumtasemel ja oluline ei ole enam
konkreetselt aine mahust omandatud protsent või teiste õppijate poolt
demonstreeritu. Õppejõududele tähendab uue süsteemi kasutamine suurema
tähelepanu pööramist hindamisele juba õppeprotsessi alguses, sh täpsete
hindamiskriteeriumide kirjeldamist kõigi võimalike hinnete lõikes.
Järgnevalt on toodud sagedamini esinevad küsimused uue hindamismääruse kohta.
1. Millist jaotust tuleb kõrghariduse hindamisel edaspidi kasutada?
Hindamisel
kasutatakse kas mitteeristavat või eristavat hindamisskaalat ja skaala
peab olema üliõpilasele teada juba õppeaine läbimisele asumist.
Võimalusel võiks kasutada eristavat hindamisskaalat, sest:
1) see annab üliõpilasele ja õppejõule selgema informatsiooni omandatud õpiväljundite taseme kohta;
2) kiitusega (cum laude) diplomini on võimalik jõuda üksnes siis, kui
õppekavas on piisaval hulgal eristava hindamisskaala alusel pandud
hindeid;
3) see võimaldab õppeasutusel lihtsamalt koostada õppetoetuste jagamiseks või järgmisele astmele sisseastumiseks pingeridu.
2. Mis on eristava ja mitteeristav hindamisskaala vahe?
Mitteeristava
hindamisskaala puhul tuleb esmalt määratleda lävend (baastase), mille
ületamisel puhul on üliõpilane edukalt (positiivse tulemusena) aine või
mooduli läbinud ehk kirjeldatud õpiväljundid saavutanud. Selle
tähistamiseks kasutatakse terminit „arvestatud“ ja „mittearvestatud“.
Eristava hindamisskaala puhul seatakse samuti esmalt aine või mooduli
läbimise lävend ja seejärel määratakse ning kirjeldatakse positiivset
sooritust kirjeldavate hinnete „A“ – „E“ („5“ – „1“) saamiseks vajalikud
õpiväljundite omandamise kriteeriumid. Õpiväljundite mitte sooritamist
märgitakse tähisega „F“ (või „0“ ). Muid tähiseid hindamistulemuse
väljendamiseks ei ole lubatud akadeemilisele õiendile kanda.
3. Kuidas märkida hindeid eristava skaala puhul?
Eristava
hindamise skaalas on endiselt 5 positiivset hinnet ja üks negatiivne
hinne. Hindeid tähistatakse eelistatuna tähtede või siis numbritena nii,
et maksimaalse võimaliku hinde tähis on „A“ ( „5“ ) ja minimaalne
positiivselt sooritatud hinne „E“ („1“) . Muutunud on hinnete
kirjeldused - hinne “A” on edaspidi kasutatav vaid juhtudel, kus on
märgata eriti silmapaistev ja väga laiapõhjaline õpiväljundite
saavutamise tase, “E” kasutatakse nt juhul, kui tegemist on õppuri poolt
minimaalsel tasemel õpiväljundite saavutamisega, kus õppur saab hakkama
teadmiste ja oskuste kasutamisega vaid tüüpolukordades ning seda
piiratud määral. Hinnete täpsed kirjeldused on leitavad ministri
määruses.
4. Mis on eristava hindamisskaala kasutamise peamine eesmärk?
Eristava
hindamisskaala kasutamise oluline eesmärk on anda üliõpilastele
täpsemat tagasisidet, millisele tasemele tema teadmised ja oskused aine
omandamisel jõudnud on. Sellise tagasiside andmine on üliõpilase jaoks
väga oluline ning tagasiside andmine peab säilima ka mitteeristavat
hindamisskaalat kasutades.
5. Mille alusel otsustada, kas tegemist on eristavalt või mitteeristavalt hinnatava ainega?
Kui
aine või mooduli eesmärk on omandada teatud oskus, mille puhul ei ole
võimalik või vajalik eristada oskuse omandamise taset (näiteks, kas
üliõpilane oskab nimetada kõik põhiseaduslikud institutsioonid) ning
oluline on taseme (lävendi) ületamine, on mõistlikum kasutada
mitteeristatavat hindamist.
6. Kuidas tekib lävend? Kas lävendi moodustab teatud kindlaks määratud protsent (nt 51 %) aine omandamise mahust?
Kehtiv
määrus ei sätesta lävendile konkreetset mahtu – seega ei ole positiivse
tulemuse saavutamiseks enam ilmtingimata vajalik nt 51% saavutamise
tase. Õppejõul on õigus seada lävend ise ning võib kasutada endiselt ka
protsentuaalset arvestust, mis võib nt olla kõrgem kui 51%. Lävendi
saavutamise tingimused (sh maht, kui see on kriteeriumite aluseks)
peavad enne õppeaine/mooduli või mõne muu õppekava osa hindamist olema
üliõpilasele teada.
7. Kas hinnatakse eraldi õppeainet
(õppeaine eesmärkide ja õpiväljundite saavutamist) või mooduli eesmärgi
ja õpiväljundite täidetust tervikuna?
Hinnata võib kõiki
õppekava osi. Määruse § 3 lõige 3 toob lisaks õppeainete hindamisele
välja ka moodulite hindamise võimaluse. Tegemist on eelkõige võimaluse,
mitte kohustusega väljundipõhiste õppekavade puhul moodulipõhist
hindamist rakendada. Moodulipõhine hindamine on põhjendatud näiteks
olukorras, kui ühes moodulis olevaid õppeaineid hinnatakse ühe
tervikuna, ning lõpus tehakse koondeksam või kasutatakse mõnda muud
meetodit, mis lubab saavutatud õpiväljundeid komplektselt hinnata.
8.
Kas moodulite hindamist võib tõlgendada nii, et lisaks õppeainete
hindamisele arvutatakse keskmise alusel ka moodulile hinne?
Määrus
küll ei keela moodulis olevate ainete hinnete keskmise hinde
arvutamist, aga selline lähenemine ei ole otstarbekas. Tekib küsimus,
mis on mooduli keskmise hinde arvutamise kasutegur ja kes sellest
võidab. Moodulhindamist on mõistlik kasutada punktis 7 toodud juhtudel -
moodulhinde peaks ja võiks kujuneda eelkõige juhul kui hinnatakse
tervikmooduli õpiväljundite saavutatust. Komplekseks moodulhindamiseks
valitud meetodid võivad samas olla erinevad (nt suuline eksam
kombineeritud kirjaliku tööga) ning sellisel juhul võib olla otstarbekas
erinevate hindamismeetodite kaudu saavutatu keskmise kasutamine
moodulhindena. Keskmise kaalutud hinde arvestamisel lähtutakse mooduli
mahust.
9. Määruse § 1 lg 3 sätestab, et „käesolevat
määrust kohaldatakse moodulite ja õppeainete õpiväljunditele, mis on
kirjeldatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a
määrusele nr 178 „Kõrgharidusstandard”, saavutatuse hindamisele”. Kas
uut hindamissüsteemi kasutatakse ainult nende õppeainete ja moodulite
hindamisel, mille õpiväljundid on kõrgharidusstandardis kirjeldatud?
Kõrgharidusstandardi
§ 2 punkti 4 kohaselt on õpiväljundid (õpitulemused) õppimise tulemusel
omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava,
mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel.
Õpiväljundite saavutamist miinimumi ületaval tasemel diferentseerib
hindamine. Seega kohaldatakse hindamismäärust moodulitele ja
õppeainetele (sh lõputöö, praktika jms, mis on õppekava hinnatavateks
osadeks), mille õpiväljundid on kirjeldatud vastavalt
kõrgharidusstandardi kehtivale korrale. Uus hindamismäärus on
lahutamatult seotud õpiväljundipõhiste õppekavadega. Seega, ei tähenda
see seda, et „uut“ hindamissüsteemi kasutatakse nende õppeainete ja
moodulite hindamisel, mille õpiväljundid on kõrgharidusstandardis
kirjeldatud, vaid et seda kohaldatakse õpiväljundipõhiselt kirjeldatud
õppekavade osade hindamiseks. Õppekavadele, mis ei ole väljundipõhiselt
kirjeldatud, kohaldatakse määruse § 8 kirjeldatud hindamisskaalasid.
10. Kas õppejõud võib hindamisel kasutada A asemel näiteks A/B, kui hinne tundub olevat A ja B vahel?
Ei
või. Üliõpilase õpitulemuste eristav hindamine toimub õppeaine või
selle osade lõikes kuuepallilisel skaalal („A“ kuni „F“). Oluline on, et
akadeemilisele õiendile märgitaks konkreetne hinne ainult skaalal, mis
on toodud määruses.
11. Kuidas jaotada hindamine õppeaines, mida õpetab mitu õppejõudu?
Hinnata
võib eri suurusega õppetöö ühikuid (nt mooduleid, mitmeid aineid,
üksikainete osasid). Konkreetsel ühikul peavad olema fikseeritud ka
õpiväljundid, mille omandamist on võimalik hinnata. Tulenevalt sellest
on tarvis õppejõul enda poolt õpetava aine osa hindamiskriteeriumid
sõnastada ja vastavalt sellele saab hiljem õppijat hinnata. Kuna
õppeaine osasid ei ole võimalik eralid hinnetena märkida, siis ühe aine
puhul peab kujunema lõpuks ka koondhinne.
12. Mis on hindamiskriteeriumid?
Hindamiskriteeriumid
kirjeldavad kuidas ja mis meetodite kaudu õpiväljundite saavutamist
hinnatakse ning millised on hinnete saavutamise eeldused.
Hindamiskriteeriumid peavad olema võrreldes õppekava üldiste
õpiväljunditega oluliselt informatiivsemad. Kriteeriumite puhul tuleb
võimalikult detailselt kirjeldada, millisel taseme teadmisi ja oskusi
üliõpilaselt nõutakse. Sõnastada tuleb kriteeriumid, mis vastavad igale
hinde saavutamise baastasemele. Antud kirjelduste juures võib kasutada
nii punkte, protsente jne, kuid kindlasti ei tohiks piirduda ainult
numbriliste näitajatega.
13. Kas eristava hindamise
puhul peab kõigile hinnetele eraldi hindekriteeriumid lahti kirjutama
(mõned teevad ainult E ja A, mõned E, C ja A jne)?
Jah,
eristava hindamisskaala puhul tuleb kõikide hinnete hindamiskriteeriumid
olema lahti kirjutatud. Erinevate hinnete hindekriteeriumid peavad
olema kirjeldatud võimalikult täpselt. Õppijale peab olema selge,
millistele kriteeriumitel tema teadmised ja oskused antud hinde
saamiseks vastama peavad.
14. Kui õppeaine kestab läbi mitme semestri/õppeaasta, kas vahepeal peab üliõpilasi hindama/neile ainepunkte andma?
Antud
juhul on tegemist õppeaine osadeks jaotamisega. See, kas ja millise osa
eest antakse punkte või toimub hindamine, tuleneb juba õppekavast ja
semestrijaotuskavadest. Kuid kindlasti peab õppeaine jaotumine,
ainepunktide andmine ja hindamine täpselt õppijale teada olema enne
õppetöö algust.
15. Kas aine peab lõppema ühe kokkuvõtva tööga või võib kujuneda jooksvate tööde põhjal?
Ministri
määrus ei sea siinkohal piiranguid. On õppejõu(dude) otsustada milline
on sobivaim meetod antud aine või mooduli puhul.
16. Kas doktoriõppe lõpetajale on võimalik anda diplom kiitusega (cum laude)?
Doktoriõppe
lõpetajale diplomit kiitusega (cum laude) ei väljastata (ülikooliseadus
ütleb, et diplom kiitusega (cum laude) antakse bakalaureuse- ja
magistriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud
õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule). Doktorikraadi kaitsmiseni
jõudmine on juba iseenesest tunnustust vääriv, seega iga doktoriõppe
diplomit võib hinnata eelnevate astmete cum laude diplomiga
võrdväärseks.
Allikas: www.hm.ee