Tartu Ülikooli, toonase nimega Academia Dorpatensise, asutas 1632. aastal Rootsi kuningas Gustav II Adolf, vajaliku eeltöö ülikooli asutamiseks tegi Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte.

Uppsala Ülikooli eeskujul rajatud akadeemia pidi juba algselt edendama teadustööd mitmesugustel erialadel, mille tulemusena on Tartu Ülikool tänapäeval ainuke klassikaline ülikool Eestis. Siin toimub teadusel põhinev õppetöö meditsiinist filosoofiani ning geneetikast informaatikani.

Eesti juhtiva teadus- ja õppekeskusena edendab Tartu Ülikool Eesti rahvuskultuuri ning kujundab Eesti hariduse ja teaduse rahvusvahelist mainet.

Eesti rahvusülikoolina peab Tartu Ülikool väga tähtsaks rahvusvahelist koostööd ning sidemeid Euroopa ja maailma mainekate teadusülikoolidega. Ülikooli teaduspotentsiaali tugevust kinnitab kuulumine ainsa Balti riikide ülikoolina rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikoole ühendava Coimbra grupi võrgustikku.

Tartu Ülikoolis on üheksa teaduskonda ja neli üle Eesti paiknevat kolledžit. 18 000 üliõpilase ja 1700 akadeemilise töötaja rahvusvahelise kogemustepagasi toetamiseks on ülikoolil kahepoolsed koostöölepingud 53 partnerülikooliga 19 riigist.